Köögimööbli planeerimisel on välimusest tähtsamgi selle kasutusmugavus (tähtsam muidugi juhul kui kööki kasutatakse igapäevaselt – on elamisi ja büroosid kus köögimööbel on rohkem disainielement).
Mõned kasutusmugavuse võtmekohad:
- Külmakapi kõrval võiks olla kohe vaba töötasapinda kus toiduaineid ette valmistada;
- Vabale tasapinnale võiks järgneda kohe valamu kus toiduaineid pesta;
- Samasse seina võiks veel mahtuda nõudepesu masin ja nõudekapid;
- Vastasseinas või L-kujulise köögi puhul teiselpool nurgakappi võiks asuda pliit ja ahi, mis moodustaks toiduvalmistamise piirkonna.
Köögimööbli olulisematest mõõtmetest:
- Töötasapinna kõrgus võiks jääda vahemikku 850-900mm, pikemate inimeste jaoks võiks see olla veelgi kõrgem – kuni 100mm;
- Standardne alumiste kappide/töötasapinna sügavus on 600mm, kuid juba 50 mm lisasügavust annab teinekord kasutusmugavusele palju juurde;
- Ülemiste kappide sügavus jääb tavaliselt 300-350mm vahele (+ukse paksus), kuid ülemise ja alumise kapi vahe suurendamisel või tasapinna sügavuse suurendamisel võivad ka need veel sõgavamad teha;
- Ülemiste kappide kõrgus on tavapäraselt 700-750mm, ülesavanevate uste puhul 400mm ja laeni ulatuvate kappide puhul kuni 1200mm. Laeni ulatuvaid kappe kasutatakse eriti just klassikalises stiilis köögimööbli puhul, tihti lisatakse lae ja kapi vahele profiiliga karniis.
Mööbli planeerimisel tuleb loomulikult ka arvestada sellega kuhu asetada kõik köögis vajaminev. Lihtne soovitus on siin paigutada enimkasutatavad asjad käeulatusse ja harva kasutatavad alumistesse sahtlitesse ja ülemiste kappide ülemistele riiulitele.