Kuna viimase kümne aasta jooksul on kõrgläikelised mööblipinnad järjepidevalt populaarsust kogunud aga inimestes tekitab tihtipeale segadust selle mõiste defineerimine ja erineva kvaliteediga läikivad pinnad, siis käesoleva postitusega proovin natuke selgust tuua mõistesse “kõrgläige”.
Tuntumad kõrgläikelised mööblimaterjalid on: kõrgläikeline värv (polüester- ja polüuretaanvärv), kõrgläikeline lakk (akrüül- polüester- ja polüuretaanlakk), tehiskivi (nt. Corian®), monoliitne akrüül (nt. Parapan®). Kõikide nende materjalide ühine omadus on see, et neid on võimalik poleerida läikeastmele 91-100, poleerimata pindu võib nimetada täisläikivaks (läikeaste 80-90)
Erinevate müüjate poolt pakutavate nn. “kõrgläikeliste” toodete läikeastmed võivad väga palju erineda, see tähendab, et nii mõnigi toode mis on müügil selle nimetuse all, ei tarvitse üldsegi kõrgläikeliseks kvalifitseeruda. Üldjuhul võib öelda, et kõrgläiget pole võimalik saavutada ilma poleerimata. Samuti ei jäta eriti esteetilist muljet pinnad, mis on küll kõrgläikelised kuid lainetavad. Lainelisus või muud ebatasasused, mille kõrgläikeline pind väga hästi välja toob, on märk lohakast eeltööst mida poleerimisega ei paranda. Tavaliselt tuleneb see vähesest eelnevast lihvimisest või ebaühtlasest värvi peale kandmisest.
Läikeastmed*:
Kõrgläikiv 91+
Täisläikiv 81 – 90
Läikiv 61 – 80
Poolläikiv 36 – 60
Poolmatt 11 – 35
Matt 6 -10
Täismatt 0–5
*Läikeastet saab mõõta 60 kraadise nurga all. Mõõdetakse kui palju valgust peegeldub tagasi musta tooni klaasipinnast, mille algväärtus on 100 ühikut. Vastavalt sellele määratakse värvi läikeaste.